Saksamaa ja Venemaa nägelevad Kagu-Euroopa pärast

Viimase vastava sammuna külastas Saksamaa president Joachim Gauck sel nädalal Sloveeniat. Erinevalt aga Vladimir Putinist, kes käis hiljuti Serbias ning veetis enamuse ajast sõjaväeparaadi vaadates, külastas endine pastor Gauck kloostrit, lennukitehast ning kutseõppekeskusi.

Saksa parlamendi välissuhete osakonna liige Roderich Kiesewetter lausus, et Saksamaa kõrgeima ametniku visiit piirkonda näitab „pühendumust piirkonda“.

„Me peame selliseid visiite tegema. Me peame sinna saatma rohkem eksperte, kes aitaksid läbi viia majanduslikke ja poliitilisi muudatusi. Me nõustume, et see maksab rohkem, kuid me peame vastama. Venemaa tuleb piirkonda kui võistleja,“ rääkis ta.

Ukraina kriis on tekitanud Euroopa riikides hirmu, et kriis võib laieneda Ida-Euroopasse, kaasa arvatud Balkanimaadesse. Taolist muret väljendas Angela Merkel sel kuul toimunud G20 kohtumisel, kus ta märkis, et ei taha pöörduda tagasi neisse aegadesse, kui Moskva sai otsustada Ida-Euroopa eest. 

Haavatavad riigid

Saksamaa ametnikud tunnevad muret, et Putin, kes on Nõukogude Liidu lagunemist kirjeldanud kui 20. sajandi suurimat katastroofi, on oma fookuse sättinud ka teistele poliitiliselt või majanduslikult haavatavatele riikidele. Viimase näiteks võib tuua endise Jugoslaavia. Sloveenia ja Horvaatia on küll Euroopa Liidu liikmed, kuid ülejäänud Lääne-Balkani riigid alles teevad jõupingutusi, et liitu astuda.

Samuti kardab Berliin, et ka Euroopa Liidu liikmesriigid on haavatavad, tuues näitena Bulgaaria, kellel on Venemaaga tugevad ajaloolised ja majanduslikud sidemed. Teised Moskva „sihtmärgid“ on riigid, kes on väga sõltuvad Vene gaasist, näiteks Slovakkia või Ungari. Lisaks eelnevatele tuuakse välja ka suure vene vähemusega riigid, nende seas ka Eesti.

Eriti tundliku riigina märgitakse ära Serbia. Pärast 90ndatel toimunud Balkani sõdu on Serbias jätkuvalt probleeme omavahelise vimmaga. Belgrad keeldub Kosovot tunnustamast. Kui enamik Euroopa Liidu riike tunnustab Kosovot, siis Venemaa toetab antud küsimuses Serbiat.

Kuigi Serbia peaminister Aleksander Vucic toetab riigi Euroopa Liidu suunalist poliitikat, väidavad sealsed rahvuslased, et Serbia ei tohiks iial alluda Euroopa Liidu survele tunnustada Kosovot.

Venemaa on juba pikka aega näinud õigeusklikku Serbiat oma kultuurilise väikevennana ning on laiendanud majanduslikke sidemeid riigiga. Gazprom on näiteks kontrolli võtnud Serbia gaasikompanii üle.

Siiski pole eelpool toodud stsenaarium ainuke, millest Berliinis kõneldud on. Saksamaa Rahvusvahelise Poliitika ja Julgeoleku Instituudi esindaja Dusan Reljic on öelnud, et tegelik probleem on hoopis Euroopa Liidu nõrkus. „Balkani rahvas tahab liituda Euroopa Liiduga ning nad pole huvitatud sellest, mida Venemaa pakub. Venemaa mõju ei ole kasvav. Euroopa Liidu enda mõjukus on alates 2009. aasta majanduskriisist halvenenud,“ kommenteeris ta.